Juura

Hea lugeja, Sinu käes on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ^[1] kommentaaride I raamat. 2018. aastal möödub veerand sajandit esimese iseseisvuse taastamise järgse tsiviilkohtumenetlust reguleeriva seaduse jõustumisest ning selle aja jooksul on Eesti tsiviilkohtumenetlusõigus muutunud üha paremaks ja tänapäevasemaks. Nüüd on Eesti territooriumil kehtivat tsiviilkohtumenetlust reguleerivat seadust esmakordselt ka kommenteeritud. Seda ei ole tehtud ei enne 1940. aastat kehtinud seaduse ega ka Nõukogude ajal kehtinud seaduse osas. Puudunud on ja puuduvad ka terviklikud omamaised tsiviilkohtumenetluse õpperaamatud. Seega on tegu esmakordse sellise projektiga, mille eesmärk on omamaise tsiviilkohtumenetlusõigusteaduse arendamine ja ühtse teooria kujundamine.

Projekt on ambitsioonikas ja hõlmab lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustikule ka selle seoseid teiste õigusaktidega, kommenteeritud on ka tsiviilkohtumenetluse-teemalisi Euroopa Liidu õigusakte ja nende seost Eesti seadusega. Tegu on erakordselt mahuka materjaliga, mis on jagatud kolme eraldi raamatusse, millest esimene hõlmab menetluse üldküsimusi, kohtualluvust, hinda, menetluskulusid, menetlusosalisi ning nende esindajaid ja tõendeid. Töösse on kaasatud kogu Eesti tsiviilkohtumenetlusõiguse asjatundjate paremik, kohtunikud, advokaadid, õppejõud, seaduse ja selle muudatuste autorid, kokku umbes 30 spetsialisti. Teenekate ja väärikate asjatundjate kõrvale on kaasatud ka palju noori ja perspektiivikaid juriste, kellest võiks saada selle valdkonna asjatundjate tulevik Selliselt panustab see projekt ka uue põlvkonna juristide ettevalmistusse. Eri inimeste kirjatöö on püüdnud ühtseks tervikuks siduda toimetuskolleegium.

Kommentaarid on kirjutatud selliselt, et need oleksid ühelt poolt kõrge teoreetilise tasemega, kuid vastaksid ka lugejate praktilistele küsimustele. Eriline rõhk on pandud sätetevaheliste seoste väljatoomisele ja Riigikohtu teemakohase praktika tutvustamisele ja analüüsile. Kommentaaridele on lisatud kasutatud kirjanduse ning õigusaktide ja kohtupraktika loetelu.

Suurprojekti raames on läbi töötatud kogu omamaine teemakohane õiguskirjandus, nii seadused kui ka erakordselt mahukas kohtupraktika. Tekstis on neile tehtud hulgaliselt viiteid. Tehtud on võrdlused teiste riikide õigustega (minimaalselt seaduse oluliseks eeskujuks olnud Saksa seadusega, võimalusel ka teiste riikidega) ja enne 2006. aastat kehtinud seadustega, lihtsustades eri sätete allikaotsinguid. Eesti omamaise õigusteooria puudumise olukorras on kasutatud olulisemate küsimuste käsitlemisel võrreldavate normide kohta Saksa õigsuteooriat ja kohtupraktikat, kus meilgi kerkinud küsimused on enamasti põhjalikult läbi töötatud. Töö on kestnud mitu aastat. Suurim raskus on olnud lähtematerjali tohutu hulk ja selle pidev lisandumine kirjutamise ajal. Ometigi on autorid koostöös toimetajatega sellega toime tulnud. Paraku on eri aegadel ette valmistatud osade puhul paratamatu, et kõiki allikmaterjale ei ole aktualiseeritud, samuti on eri autorid kasutanud samade raamatute erinevaid väljandeid. Sisuliselt see küll midagi oluliselt mõjutama ei peaks. Loomulikult on eriti sellise suure mahuga ja paljude inimeste koostöös valminud projekti puhul paratamatu, et kõik osad ei ole ühtlase tasemega, välistatud ei ole lünki ega kahjuks ka vastuolusid eri osade vahel, mis võivad lähtuda eri autorite erinevatest arusaamadest. Lugejatel on võimalik neile tähelepanu juhtida ja raamatu edasistes väljaannetes saab nendega arvestada. Seadusi ja Riigikohtu lahendeid on raamatus arvestatud seisuga 15. aprill 2017.

Toimetajad soovivad tänada kõiki autoreid ja neid abistanud inimesi suure panuse eest ning kirjastust raamatu väljaandmise toetamise eest!
Villu Kõve
Inga Järvekülg
Jaanus Ots
Maarja Torga