Juura

(1) Kohtud osutavad tsiviilasjade lahendamisel üksteisele abi menetlustoimingute tegemiseks. Kohus pöördub abi saamiseks teise kohtu poole eelkõige juhul, kui menetlustoimingu tegemine teises kohtus lihtsustab asja menetlemist, hoiab kokku menetlusosaliste ja kohtu aega või vähendab menetluskulusid.

(2) Menetlustoimingu tegemiseks abi taotlev kohus pöördub taotlusega kohtusse, kelle tööpiirkonnas tuleb toiming teha.

(3) Abitaotluse saanud kohus (erinõude alusel tegutsev kohus) ei või abist keelduda, välja arvatud juhul, kui toimingu tegemine oleks seadusvastane. Kui taotlus on esitatud kohtualluvuselt ebaõigele kohtule, saadab see taotluse õigele kohtule.

(4) Taotluse esitanud kohus ei kata menetlustoimingu kulusid. Menetlustoimingu teinud kohus esitab andmed kulude kohta taotluse esitanud kohtule ja need loetakse menetletava asja kuludeks.

(5) Välisriigi kohtu taotlusel osutab Eesti kohus abi menetlustoimingu tegemiseks, kui taotletav menetlustoiming kuulub Eesti seaduse kohaselt Eesti kohtu pädevusse ega ole seadusega keelatud ja kui teisiti ei tulene seadusest ega välislepingust. Menetlustoimingu võib teha ja dokumendi võib väljastada ka välisriigi õiguse kohaselt, kui see on vajalik menetluseks välisriigis ja sellega ei kahjustata menetlusosaliste huve.

(6) Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu taotlusel Eestis abi osutamisele tõendite kogumiseks ja Eesti kohtu taotlusel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis abi osutamisele tõendite kogumiseks kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 174, 27.06.2001, lk 1–24) sätestatust ei tulene teisiti.

(7) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c alusel vastuvõetud määrustega liikmesriigile pandud õigusi ja kohustusi piiriülese õigusalase koostöö reguleerimisel tsiviilasjades täidab Justiitsministeerium.