Juura

(1) Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse asi määrusega lahendada erikogule.

[RT I, 19.03.2015, 1 – jõust. 29.03.2015]

(2) Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees.

(3) Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad:

1) Riigikohtu esimees eesistujana;

2) kaks riigikohtunikku tsiviilkolleegiumist;

3) kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamise kohta on tsiviilkolleegium vaidlustanud.

(4) Tsiviilasi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui:

1) tsiviilkolleegium kogu koosseisus asub oma enamuses seisukohale, mis erineb Riigikohtu üldkogus seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel;

2) asja lahendamine üldkogus on tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast;

3) asja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.

(5) Riigikohtu erikogule või üldkogule lahendada antud asja kannab erikogule või üldkogule ette tsiviilkolleegiumi liige kolleegiumi esimehe korraldusel.

[RT I, 19.03.2015, 1 – jõust. 29.03.2015]

(6) Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kes erikogus osalesid, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust. Riigikohtu üldkogu seisukoht on seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kui üldkogu ise ei ole seisukohta muutnud.